Tagasi avalehele

 

Visa Viking Window, mis on selle taga?


Foto: Dmitri Kotjuh, Järva Teataja

TOOMAS AGASILD

Meie lugu algab 1990. aastatega. Olukord terves Eestis oli keeruline kõikjal sh ka Järvamaal, Mäos. Seal asunud Paide KEK tõmbas oma tegevust kokku ning oli vaja mõelda, mis saab edasi. Et omasime juba nõuka-ajast teatud kogemust ekspordi alal (paberipuit, õllelauad, aiamööbel), siis üritasime otsida välispartnereid. Sel ajal käis Eestimaal igasuguseid sahkerdajaid, kes pakkusid koostööd. Tegelik eesmärk oli osta midagi poolmuidu või saada täitsa ilma rahata. Selliseid „ärimehi“ käis Mäoski üsna tihti.

See võis olla 1993. aasta lõpus, kui meid külastas üks Taani
suuremaid aknatootjaid Rationel Vinduer eesmärgiga rajada
Eestisse koos Taani Ida Investeerimisfondiga ühisettevõte
akende tootmiseks.

Pidasime seda esialgu tavapäraseks „soolapuhumiseks“ ja ei arvanud asjast eriti midagi. Kui aga visiidile järgnes küllakutse Taani, siis muutus asi tõsiseks.

Läbirääkimised ja ettevalmistus kestis meie tollase mõtlemise järgi meeletult kaua. Hiljem saime aru, et taanlastel ongi komme projekt ettevalmistada lõpuni k.a rahastamine ja alles siis alustada plaani realiseerimist.

Kui 1996. aasta novembris asutamislepingule alla kirjutasime, siis edasine läks juba kiiresti. Toimus ehituse renoveerimine ja tulid seadmed ning 1997. aasta augustis saabusid ka esimesed aknad. Taanist tuli toode ja oskusteave ning töö võis alata.

Algus oli raske, sest Eesti turul tollal väljapoole avatavat akent peaaegu ei tuntudki. Eriarvamus taanlastega oli ka see, millise kvaliteediga aken peab olema. Taanlaste seisukoht oli, et akna välimus pole oluline, peaasi et odav. Meie seisukoht jällegi, et eestlane peab hinna kõrval oluliseks ka kvaliteeti. Läks mitu aastat, enne kui taanlased lõplikult meie seisukohaga nõustusid.
Ühiselt saime ka esimesed ekspordikogemused Taani ja Iirimaale.

2000. aastal otsustasid taanlased ettevõttest lahkuda. Palju valikuid meil selles olukorras ei olnud, tuli kas leppida uute partneritega või osta osalus ise välja. Valisime viimase, kuigi oli hirm, kas suudame ise kõigega toime tulla.

2001. aastal viidi tehing lõpuni ja sellest alates põhineme
100% Eesti kapitalil. Tagantjärgi võib öelda, et tegime õige otsuse.
Sellest ajast peale oleme pühendunud rohkem kvaliteedile sh
mitte ainult toote kvaliteedile. Kvaliteet haarab ka klienditeenindust
müügil, tarnetäpsust, järelhooldust kuni selleni, et klient võib meie
poole pöörduda ka siis, kui garantiiajad on ammu möödas.

Siis tulid buumiajad, millesse mahtus firma ülikiire kasv sh ekspordi kasv, suured investeeringud ning töötajate arv tõusis kahesajani. Tundus, et olukord jääbki selliseks. Samasse perioodi jäävad ka valusad õppetunnid välispartnerite aususe teemal. Kogemusi saime igatahes igast valdkonnast.

Saabusid kriisiaastad ja pangad ei olnudki enam meie head partnerid. Kõiges olime süüdi ise ning Rootsi panga parim soovitus oli kaasata kiiresti uus investor. Ometi tulime oma kohustustega toime ning poole aasta pärast pank loobus oma soovitusest ja saime sõlmida mõistliku kokkuleppe. See oli väga keeruline aeg, millest väljatulekuks tuli teha üsna pingelist ja ebameeldivat tööd. Hullemast aitas meid läbi ports õnne ja hulk tarku inimesi, kes meid toetasid. Kindlasti tuli kasuks ka see, et sel ajal ei olnud me enam ainult Eesti turul, vaid poole oma toodangust eksportisime Eestist välja.

Teine oluline põhjus, mille tõttu me kriisi suhteliselt kergelt üle elasime, oli hinnakujundus. Me ei läinud turul kaasa allahindlusralliga, vaid lähtusime ikkagi majanduslikest põhimõtetest. Pigem loobusime projektidest, aga rumalate allahindlusteni ei laskunud. Vähendasime tootmisvõimsusi ja tegelesime kulude kokkuhoiuga. Selle tulemusena vähenes müük kahe aasta jooksul kaks ja pool korda, aga kordagi ei tekkinud sellist olukorda, mille tõttu oleks pidanud tegevuse lõpetama.

Igal halval asjal on ka oma positiivne pool. Kuni kriisini
olime teinud suhteliselt ühetaolist toodangut. Nüüd oli selge,
et nii edasi minna ei saa. Pöörasime rohkem tähelepanu
tootearendusele. Sellest ajast on tootearendus üks põhilisi
tegevusi, milleta eksportturgudel edasiminekut ei ole.

Tänaseks on meie tooteportfell laiaulatuslik. Kuna töötame mitmetel Euroopa turgudel, siis on selles ka tooteid, mis on spetsiifilised ainult ühele või paarile turule. Samas on ka tooteid, mis on populaarsed kõikidel turgudel. Hoolimata sellest, et tootearendus nõuab aega ( ideest kuni testimisteni), rahalisi vahendeid, personali jne, on see valdkond, millega tuleb pidevalt tegeleda, sest vastasel juhul kukub konkurentsivõime kiiresti.

Tootearendusele on kasuks tulnud meie koostöö EAS-iga. Kuna sertifitseeritud laborite testid on üsna kulukad, siis ainult ettevõtte rahadega neid kõiki teostades võib see mitte ära tasuda. Mitmed tooted, mis oleme väljatöötanud ja testinud, osutuvad müüginumbrite järgi turul üsna marginaalseteks. Siin on EAS-i toetused aidanud oluliselt sellest tulenevaid kulusid kompenseerida.

Sellest hoolimata oma tegevust riigi toetusele rajada ei tasu, vaid tuleb arvestada ise toimetulekuga, sest selles bürokraatias on tagasilöögid üsna tõenäolised.

Nende 20 tegevusaasta jooksul on eksport moodustanud Viking Window AS toodangust olulise osa.

Keskmiselt jääb meie toodetest aasta lõikes Eestisse 20% ringis. Ülejäänud lähevad erinevatesse maadesse kas otse või siis kaudse ekspordi kaudu. Seetõttu peame arvestama just sihtriikide nõudmistega.

Oluline on kindlasti teha turuuuringud, kuid veel tähtsam on – hoida ise silmad lahti. Igal turul on erinevad tavad, väärtusahelad, kultuur jne. Meie kogemuse põhjal võime öelda, et nende eiramine toob kindlasti tagasilöögi ning siis tuleb hoida pöialt, et see väga suur ei oleks. On olnud juhuseid, kus me oleme pööranud tootearenduses põhitähelepanu toote väga heale kvaliteedile ja kaasaegsele väljanägemisele, aga sihtturg hindab hoopis traditsioonilist välimust. Nii on kujunenud nende toodete müük väga tagasihoidlikuks. Tuleb ka ette ootamatusi. Töötad toote välja ühele sihtturule, aga tegelik tulemus müügis tuleb hoopis teiselt turult. Tegelikult pole see ju üldse halb. Parem ikka, kui üldse ei müü.

Oleme jõudumööda toetanud ka sporti. Tõsi küll, oleme
ikka eelistanud sportlasi ja spordisündmusi, kes või mis on
seotud Järvamaaga. See on tulnud kuidagi iseenesest, et oma
lähimas ümbruses toimuvaid sündmusi ja tegevusi peab toetama.
Elavad ju peaaegu kõik Vikingi töötajad selles samas keskkonnas.

Vikingi tegutsemise 20 aasta jooksul oleme saavutanud nii mõndagi, saanud piisavalt kogemusi selleks, et tulevikus ennast tugevamalt tunda. Ometi on veel palju asju, mida me peame muutma, et endise eduga turul püsida.


Tagasi avalehele