Tagasi avalehele

Aastavahetuse tähistamisest maailmas

Taas hakkab üks aasta vaikselt lõpule jõudma, et teed anda uuele. Kui jõuluaeg on pigem vaikne ja perekesknepüha, siis aastavahetust armastatakse tähistada hoopis lõbusamalt. Aga kuidas siis peetakse aastavahetust laias maailmas?
Teatavasti saabub uus aasta esimesena Vaikses ookeanis asuvas Kiribati saareriigis, järgnevad Uus-Meremaa, Austraalia, Jaapan ja Hiina. Kõige viimasena saabub uus aasta Ameerika Samoas Midway saarel. Kellel aga jõudu ja tahtmist, võib klaase kõlistada pea ööpäev läbi, et tervitada uusaasta saabumist kogu planeedil:
Tulevärk ja vahuvein käivad aastavahetuse juurde pea igal Euroopa Liitu kuuluval maal, aga see pole siiski veel kõik. Kombed ulatuvad 12 viinamarja söömisest kuni punase aluspesu kandmiseni.

Saksamaa ja SIlvester Olgugi, et juba vanad roomlased tähistasid aasta lõppu, on aastavahetuse tulepidudel siiski germaani juured. Vaja ju kurjad vaimud välja ajada. Saksamaal toimub 31. detsembri õhtul nii mõndagi meile omast – ollakse seltskonnas, valatakse õnnetina ja ennustatakse tulevikku. Vana-aasta õhtuti ETV kavas olev lavastus „Õhtusöök ühele“ rõõmustab ka Saksa telepublikut juba 1972. aastast alates.
Kirikutes peetakse öiseid jumalateenistusi. Pealinnades nagu ikka, on asjad veidi rajumad. Berliin on kuulus oma igikestva peo poolest ja sedapuhku jäävad ööklubid isegi päevaks lahti! Öine tõmbenumber on Brandenburgi värav, mille ümber koguneb üle miljoni peolise. Uue aasta saabumist tähistatakse võimsa valgus- ja laser-show’ga ning esinejate valik on alati muljetavaldav.

Holland, Oudejaarsavond ka Silvester Suurt glamuuri vana ja uue, ’Oud en Nieuw’, vahetumisel Hollandis ei kohta, kuid vähemalt Amsterdamis on rahvas tänavatel ja suuremat sorti peod toimuvad baarides ja klubides. Traditsioonilisteks snäkkideks on sellised küpsetised nagu oliebollen ja appelbeignets.
Hollandis on komme tänavatel jõulupuudest tehtud tuleriitu põletada ning ilutulestikku teha. Tuli põletab ära vana ja tervitab uut. Kes aga vihkab igasugust mürglit, leiab absoluutse vaikuse ja rahu rangete kalvinistlike kogukondadega väikestest maaküladest, kus uue aasta tähistamine on lihtsalt keelatud.

Taani ja Nytårsaften Enamik taanlasi tähistab vana-aasta õhtut sugulaste või sõprade seltsis. Sageli kohtutakse umbes poole kuue paiku õhtul ja tehakse esimene tervitusjook. Kell kuus vaadatakse telerist kuninganna Margarethe II uusaastakõnet. Veerand tundi enne uut aastat on ka Taani teleriekraanidel „Õhtusöök ühele“ ning 60 sekundit enne keskööd suunatakse (kas või ekraani vahendusel) pilk Kopenhaageni raekoja kellale. Räägitakse, et taanlased koguvad aasta otsa vanu nõusid, et neid vana-aastaõhtul oma sõprade ukse taha loopida, sest kui ukse taha on kuhjatud katkisi nõusid, siis on see hea märk. Killukuhi on ühtlasi sõprade rohkuse märgiks.

Inglismaa ja Šotimaa New Year’s Eve ja Hogmanay. Inglismaal avavad inimesed uue aasta tulekul tagaukse, et lasta vana aasta sealtkaudu välja, ja paluvad esimesel tumedapäisel mehel, keda näevad, astuda sisse esiuksest, kandes soola, sütt ja leiba. See tähendab, et aasta jooksul on kõigil majas piisavalt süüa, piisavalt raha ja sooja.
Vana-aastaõhtu hiilgehetk Londonis on hiigelilutulestik. Paljudes klubides on spetsiaalsed vana-aastaõhtu peod ja restoranides spetsiaalsed söömaajad.
Tähistamine Šoti moodi võib see-eest kesta päevi. Öeldakse, et keegi teine ei tähista vana-aastaõhtut nii nagu nemad. Aastavahetusel kogunevad tuhanded inimesed Šotimaa tänavatele, kus õhk Hogmanay-tänavapeol särtsub. Kui kell lööb kaksteist tundi, muutub Edinburgh Castle hingematvalt kauniks lavaks, mille ilutulestik valgustab kogu linna. Šotimaalt on pärit ka kõige traditsioonilisem aastavahetuse laul inglise keelt rääkivates maades – „Auld Lang Syne“ Selle laulu sõnad avaldas esimest korda luuletaja Robert Burns 1796. aastal, kui oli kuulnud üht oma kodukohameest seda laulmas. Laulus küsitakse, kas vanad sõbrad ja ajad unustatakse, ning lubatakse neid ikka meeles pidada. Kes tahab end korralikult uude aastasse pühitseda, võtab osa sellisest üritusest nagu Loony Dook – eelistatult hullus kostüümis – ja sukeldub jääkülma Firth of Forthi vette.

Prantsusmaal algab uus aasta 1. jaanuaril ja lõpeb 1. veebruaril. Prantslased hõikavad kõigile rõõmsalt Bonne Année ja jagavad väikeseid põsemusisid. Kirjakastid upuvad tervituskaartidesse ning kingitustesse veel terve ülejäänud kuu. Õhtujoogiks on kahtlemata šampanja või valge vahuvein.
Pariis on üks värvikamaid kohti, kus vanast aastast lahti öelda. Erinevalt levinud arvamusele ei ole Pariisis selleks suureks pühaks mingeid erilisi riietumisreegleid: löö siis klubis tantsu või söö kauni vaate saatel kõht täis või jaga lihtsalt klaasikest šampanjat heade sõpradega, võib ka traditsioonilises kabarees aega veeta.

Itaalia Notte di San Silvestro Vana-aastaõhtu ja uue aasta alguse il Capodanno juurde kuuluvad spetsiaalne traditsiooniline õhtusöök, ilutulestik, muusika, tants ja spumante või prosecco. Vana-aastaõhtu Itaalias tähendab pere ja sõprade kogunemist ning rikkalikku sööki. Peategelaseks toidulaual on läätsed, mis sümboliseerivad raha ja head õnne uuel aastal. Sellele sekundeerivad tavaliselt suur vürtsitatud vorst cotechino või täidetud seajalg zampone. Siga sümboliseerib rikkalikku elu uuel aastal. Mängitakse ka Bingo-taolist mängu nimega Tombola.
Pidu kestab varaste hommikutundideni või vähemalt nii kaua, kui saab vaadata vastsündinud aasta esimest päikesetõusu. Paiguti, eriti lõuna pool, on ka komme aknast vanu asju välja visata, et näidata oma valmisolekut uueks aastaks. Ja veel üks asi − uusaastaööl tuleb kanda punast aluspesu. Öeldakse, et pidi head õnne tooma.

Hispaania Noche Vieja Kui tihtipeale alustatakse vana aasta ärasaatmisega juba varakult ja õhtu haripunktiks saab kesköö, siis hispaanlased alustavad oma Ańo Nuevo’t peaaegu karskelt ja lähevad alles pärast südaööd baari. See-eest kestab siis pidu kella kuueni hommikul või veelgi kauem. Baarid on kuni keskööni suletud ning enamik inimesi veedab aega perega.
Kui kell hakkab lähenema südaööle, kogunevad inimesed linnade ja külade keskväljakutele uut aastat tervitama, kaasas cava ja 12 viinamarja. Kui kellatornist kostab esimene löök, pistetakse suhu esimene viinamari. Nii neelatakse iga kellalöögiga üks ja seda, kes suudab õigeks ajaks kõik 12 viinamarja ära süüa, ootavad ees 12 õnnerohket kuud. Sellise traditsiooni lõid targad talumehed umbes sada aastat tagasi, kui neil jäi liiga palju viinamarju saagikoristuselt üle, ja nii pistetigi iga kellalöögiga üks viinamari suhu. Ka on nii meestel kui ka naistel tavaks uusaastaööl kanda uut punast aluspesu, kuna uue aasta õnne lubavat seegi.

Kreeka Protochronia/Πρωτοχρονιά Kreekas laulavad lapsed päeval uusaastalaule ehk kalanta’sid, et neile raha või maiustusi antaks, sellele järgneb perekondlik söömaaeg. Perenaine paneb mõned oma ehted taldrikule ja asetab samuti lauale, et tulevane aasta ikka jõukuse majja tooks. Pärast sööki ei kraamita lauda ära enne, kui alles järgmisel päeval. Asi on selles, et öösel oodatakse Püha Vassilist (ka Agios Basilis ehk Basileios, Agios Vasilis, Agios Vassilios ehk Agios Vasileios) lastele kingitusi tooma ja siis tuleb rännumehele ikka veidi toidupoolist jätta. Sealjuures on Agios Vassilis erinevalt meile tuntud jõuluvanast pikk ja kõhetu, läbitungiva pilguga mees. 1. jaanuar on Kreeka õigeusukiriku Püha Basiliuse püha (suri 1. jaanuaril 379) ja just seetõttu saavad lapsed sel ajal kingitusi, mitte 24. detsembril. Ka küpsetavad perenaised tema auks Vasilopita’t – kuningapirukat, mille sisse peidetakse hõbe- või kuldmünt. Keskööl lõigatakse kook lahti ja kes süües mündi leiab, on õnneseen. Enne seda mängitakse kaarte, kuna seegi peaks tooma head õnne.
Veel enne keskööd lülitatakse tuled välja ja kõik pereliikmed lähevad välja. Inimesele, keda peetakse õnnelikuks (tavaliselt on selleks lapsed), antakse granaatõun, mis rippus jõuludest saadik uksel. Kui uus aasta algab, siis purustatakse granaatõun ukse ees põrandale, ja ka need seemned on õnne ja rikkuse märgiks.
Uue aasta öösel pannakse ukse peale sibul kui taassünni ja kasvu sümbol.

Jaapanis on aastavahetus kõige tähtsam püha, sümboliseerides uuenemist. Detsembris peetakse nn unusta-see-aasta pidusid, et öelda hüvasti probleemidele ja valmistada end ette uueks alguseks. Arusaamatused ja viha unustatakse, majad küüritakse puhtaks. Populaarne komme on saata uue aasta kaarte. Uue aasta esimene päev on rõõmupäev ning mingit tööd siis ei tehta.

Walesis usuvad inimesed, et peab maksma ära kõik võlad, enne kui uus aasta algab. Usutakse, et kui oled aasta lõpus võlgu, tulebki üks võlgadeaasta.

Puerto Ricos viskavad lapsed veeämbrid südaööl aknast välja. See puhastavat kodu kõikidest pahadest vaimudest.

Armeenias küpsetavad naised küpsetavad oma perele erilise leiva. Tainast sõtkudes soovitakse sinna sisse kõike head.

Portugalis käivad lapsed jõululaule lauldes majast majja. Neid kostitatakse ja neile antakse münte. Lapsed laulavad vanu laule, mille kohta öeldakse, et need toovad õnne.

Rumeenias on teada komme kuulatada, kas taluloomad aastavahetusel räägivad. Kui loomad seda teevad, toovat see halba õnne. Seega tunnevad rumeenlased kergendust, kui ei kuule loomi rääkimas.

Boliivias tehakse ilusaid väikesi puust või õlgedest nukke, mis riputatakse kodude ümber, et tuua head õnne.

Venemaal on komme kirjutada oma unistus väiksele paberitükile, seejärel põletada see tuhaks ning panna tuhk šampuseklaasi. Klaas tuleb vahetult enne uue aasta saabumist tühjaks juua, et soov täituks.

Peruus ennustatakse tulevikku kolme kartuliga. Diivani või tooli alla pannakse kolm kartulit – üks kooritud, üks poolenisti kooritud ja üks koorimata. Keskööl võetakse tooli alt kartul ja vaadatakse, milline saab olema pere jaoks tuleva aasta majanduslik olukord. Kooritud kartul näitab, et raha ei tule, poolenisti kooritud kartul näitab stabiilset olukorda ja koorega kartul viitab väga heale aastale.

Brasiilias usutakse, et valge kandmine aastavahetusel kutsub ellu rohkem õnne ja rahu. Neil on samuti komme minna aastavahetuse öötundidel randa ning visata merre lilli, samal ajal saab soovides oma unistuste täitumist.

Iirimaal panevad naised padja alla puuvõõriku lehti. Väidetavalt võib nii naeratada õnn ja uuel aastal mehe majja tuua. Iiri traditsioonis usutakse samuti, et nii käitudes hoitakse endast halb õnn eemal.

Filipiinidel usutakse, et kui uusaastaööl avada kõik maja aknad ja uksed, siis lähevad kurjad vaimud ja halb energia välja ning õnn saab sisse tulla.

Mehhikos võtavad ühendust lahkunute hingedega. Sügavalt usklikud mehhiklased on veendunud, et vana-aastaõhtu on just see aeg, mil lähedaste hingedega ühendust võtma peab – neilt küsitakse nõu ja abi.

Ameerikas toob õnne ja armastust südaöine suudlus. Mis muudab uue aasta ilusaks? Kesköine suudlemine! Olgu selleks siis kallim või võõras, ilma musita igatahes ei taha keegi jääda.

* Paljudes Euroopa keeltes öeldakse 31. detsembri kohta Silvester. Põhjuseks on roomakatoliku kalender, mille järgi suri paavst Silvester I 31. detsembril 335. See on 813. aastast ka tema nimepäev.


Algusesse



Tagasi avalehele