Tagasi avalehele

 

Maailma eri paigus
JÕULUTOIDUD


Traditsiooniline jõulu-karpkala sakslaste toidulaual.

Soomes tuleb pere kokku ning raudselt on laual jõulusink – üle kümne kilone purakas, mida küpsetatakse ahjus aeglaselt mõõdukas kuumuses. Menüüsse kuuluvad ka köögiviljavormiroad ja jõulukala. Traditsioonilised soome jõulutoidud kaalika-, kartuli- ja porgandivorm said pühadetoiduna tuntuks 18. sajandil. Hiljem hakati eriti Hämemaal tegema ka maksavormi. Makaronivorm sai Soomes tuntuks 20. sajandi algusaastatel. Vormiroogade tegemine on lihtne ega nõua kokalt pliidi juures passimist. Lisaks sellele on köögiviljadest, pudrust ja järelejäänud kalast või lihast tehtud vormitoidud odavad.

Lätis on toit alati olnud tähtis osa jõuludest. Vanadeks jõulutoitudeks Lätis on seapea, mis keedetud koos odratangudega, herned, oad ja tanguvorst. Lätis süüakse samuti hapukapsaid ja verivorsti ning küpsetatakse piparkooke. Prae kõrvale pakutakse rohelisi herneid, mis tuleb uskumuse kohaselt kindlasti kõik ära süüa, sest muidu valatakse järgmisel aastal palju pisaraid.

Rootslased söövad jõululaupäeva õhtul vähemalt üheksa korda. Seetõttu kaetaksegi sealsetes kodudes tihtipeale rootsi laud, mis võimaldab hõlpsasti taldrikut täita.
Tõelised traditsioonide austajad söövad toidukäike kindlas järjekorras, alustades heeringaga, millele järgnevad teised kalatoidud, külmad lihatoidud ning seejärel jõulusink leivaga.
Viiendaks käiguks on soe toit: lihapallid, vorstid, kartulid, Janssoni kiusatuse nimeline vormiroog. Kuues käik on kuulus libekala, seitsmes juust. Kaheksandaks käiguks on kaneeliga maitsestatud riisipuder, kuhu on peidetud mandel. Kes mandli leiab, see järgmisel aastal abiellub või saab muidu õnnelikuks. Üheksas käik koosneb kookidest ja kommidest.
Pärast jõuluõhtusööki külastab paljusid peresid Tomte ehk jõulupäkapikk, kes toob kingitusi ning kellele lapsed kuuse alla kausikesse jõuluputru jätavad.

Sakslastel on kombeks süüa esimesel jõulupühal karpkala või hane.

Ungaris on tavaks riputada jõulupuu otsa söödavaid ehteid, näiteks komme ja beseeküpsiseid. Kui jõulukala ja koogid söödud, saavad lapsed esimest korda kuuske näha. Lauldakse jõululaule ning uudistatakse kinke.

Poolas pole jõuluõhtusöögil ehk wigilia’l kombeks pereväliseid külalisi võõrustada. Ehkki liha ei pakuta, on eine külluslik. Kui Jeesuse sünni stseene kujutav oplatek on tükkideks murtud ja söödud, järgnevad jõuluroad, mida on alati paaritu arv. Traditsiooniliselt poola jõululaualt ei puudu peedisupp ega mooniseemnekook.

Angloameerika maades on traditsiooniliseks jõuluroaks kalkunipraad köögiviljade ja jõhvikakastmega. Kuna Ameerika on suur ja lai, võivad jõulutraditsioonid osariigiti ja kogukonniti erineda.

Leedus näeb jõululaud juba välja hoopis teistsugune. Jõululaupäev on leedu k. Kūčios, samamoodi kutsutakse paljusid selle päeva traditsioonilisi toite. Tallinnas elava tõlkija Gražina Kreivenaite sõnul on Leedu traditsioonilised jõululaupäeva road liha- ja piimavabad. Koostisosadeks on kala, jahu, puu- ja köögiviljad, pähklid, seened, rasvaks võib kasutada ainult õli. Jõululaual peab olema 12–13 käiku ning kindlasti seisab seal moonipiim, mida süüakse kui suppi, lisades kuivikutaolisi pisikesi pallikesi mooniseemnetega.

Verivorsti süüakse Belgias ka, aga mitte jõulude ajal. Meie suhteliselt odav verivorst on seal muide delikatess! “Jõululaua tegemiseks Belgias raha ei loeta, pidulauale pannakse parimat,” ütleb Manu.

Itaalias kaetakse peolaud jõulupühadeks koguni kolmel korral: Cena di Vigilio on 24. detsembri kerge õhtusöök; Pranzo di Natale on 25. detsembri lõunasöök ja Cena di Natale sama päeva õhtusöök. Itaalias Bolognas elava poliitikateadlase Oudekki Loone sõnul koosneb jõululaupäeva õhtusöök tavaliselt 5–6 käigust, süüakse peamiselt kala ja mereande ning palju juurvilju. Esimese püha lõunal pakutakse kindlasti liha, mereäärsetes piirkondades ka kala. Mujal maailmas on itaallaste jõulutoitudest tuntumad vast erilised kõrged keeksid pandoro ja panettone.

Ingliskeelsetes riikides seisab jõululaual kindlasti kalkun ja sink. Inglismaa traditsioonilised jõulutoidud on jõulupuding ja väikesed lihapirukad. Ameerikast ja Austraaliast pika ajalooga jõuluroogi ei leia.

Üle kümne aasta Austraalias elava eestlanna Ingrid Morrisoni sõnul on seal peamisteks roogadeks ahjus küpsetatud kalkun, mille kõrvale pakutakse küpsetatud juurvilju ja kartulit. Mõnes peres pakutakse ka veiseliha, aga seapraadi mitte. Olulisel kohal on ka suitsusink, mis ostetakse suure kintsuna marlikotis ja mida serveeritakse kas keedetult soojana koos salatiga, või külmalt, lõikudena. Külmlauale käib ka kartulisalat, mis meie omast erineb suuremate kartulitükkide poolest. Ingrid teeb alati ka seapraadi ja hapukapsast. Magustoitudest on kolm peamist rooga: “must” Pavlova tort värskete maasikate ja passionikastmega (Pavlova teeb mustaks šokolaad), Lamingtoni koogid ning pokaalis pakutav trifle, mis meenutab saiavormi ja tarretise segu. Kuna jõulude ajal on Austraalias suvi, on väga levinud ka krevettide ja vähkide grillimine.

Nagu Austraalias, nii on ka USAs jõululauad erinevad sõltuvalt piirkonnast ja pererahva päritolust. Peamised ühisnimetajad on meeglasuuriga sink ja viskiga munaliköör eggnogg. Samuti pakutakse palju kuivatatud puuviljadega kooke ning erinevaid küpsiseid.

(Allikas: Õhtuleht 14.11.2015)

 


 

Tagasi avalehele