Tagasi avalehele

 

Joukko Miettinen

TERVITUSED TEISELT POOLT LAHTE


Intervjuu koostööpartneri, firma Scancerco Oy tegevjuhi ja tootearendaja Joukko Miettineniga.

Tere, Joukko! Kõigepealt suur aitäh, et otsustasid meie VBH Uudiseid aidata oma intervjuuga ja valgustad meile ehitusturu olukorda oma kodumaal, teisel poole Soome lahte.Kaua Sa oled Soome aknaturul tegutsenud?

Firma Scanfinn värbas mind oma impordi- ja ekspordiosakonda juba 1976. aastal. 1978. aastast sain sama firma aktsionäriks. Alates 2016. aasta juunist tegutsesin tegevdirektorina ja nüüd töötan osalise tööajaga ka Scancerco Oy tootearendajana.

Aknatööstuses olen tegev juba 80-ndate aastate keskpaigast. Meie esimeseks toodanguks olid lihtsad aknatarvikud nagu lukud, poldid, aknahinged, käepidemed ja katteplaadid. Tõenäoliselt oli Scanfinn Oy üks esimesi firmasid Soomes, kes importis oma tootedisaini Hiinasse aknatarvikute valmistamiseks. Samm-sammult laiendas Scanfinn oma tootevalikut ka uksetööstuseni ning 80-ndate aastate lõpus hakkasime importima ventilaatoreid. Pisut hiljem asutasime spetsiaalselt ventilatsioonitoodete tarvis tütarettevõtte Biobe Oy.

Konkurents oli alguses väga karm, sest oli mitmeid väga tugevaid tegijaid turul nagu näiteks Primo/Abloy.

Meist said turuliidrid, sest me keskendusime kvaliteedile ning lähtusime klientide vajadustest. Üheks edu põhjuseks oli kindlasti see, et me ei vedanud oma kliente mitte kunagi alt.

Põhiliseks strateegiliseks suunaks on meil usaldusväärsus nii toodete kättetoimetamisel kui ka kättetoimetamise kiirus. Seetõttu oleme paisutanud oma laovarud üpris suureks. Kuigi suurte varude soetamine on kulukas, on see edukas strateegia tugevate ja usaldusväärsete partnersuhete loomisel.

Räägi paari sõnaga Soome ehitusturu arengust.

Alates uue aastatuhande algusest on ehitusturg Soomes virelenud ning alles alates 2015. aasta lõpust on majanduses märgata elavnemist. 2016. aasta algusest on hakanud kasvama nii ehitus- kui renoveerimistööstus.

Hoolimata turu kõikumistest on Scanfinnil ja Biobel läinud suhteliselt hästi tänu pidevatele renoveerimis- ning remonditöödele.

Läbilõige ehitusturust perioodide kaupa:

EHITUS 2017 – 2018

  • Ehitusturu kasv jätkub aeglasemalt kui eelmisel aastal
  • Valmib hulgaliselt elumaju
  • Eluruumide ehitus jätkub kiires tempos
  • Kinnisvara investorite käitumine on ennustamatu
  • Nõudlus elamispindade järele kasvab
  • Äripindade ehituse kasv on hämmastav
  • Kõik sõltub ühistranspordist
  • Uute ehitiste hulk turul kasvab 3-5%

EHITUS 2016 – 2017

  • Professionaalse ehituse maht kasvab kiirelt
  • Uued hooned on majanduskasvu mootoriks
  • Renoveerimismahtude kasv aeglustub või jääb samaks
  • Taristuäri on stabiilne
  • Ehitussektoris kasvab töötundide arv

EHITUS 2016

  • Ehitusmahud kasvavad
  • Uued hooned on kui tõmbejõumootorid
  • Renovatsiooni-alane töö jätkub
  • Taristuäri läheb paremini
  • Tööhõive ehitussektoris areneb

EHITUS 2015 – 2016

  • Aeglane majanduskasv pärsib nõudlust uute hoonete järele
  • Alustatakse uute ehitustega
  • Renovatsiooniäris jätkub kasv
  • Odav nafta paranadab veelgi taristu väljavaateid
  • Ehitusmaht järgmiseks aastaks kasvab jõudsalt

HOONED E 2015

  • Renovatsioonimahud on suured ja kasv jätkub
  • Uute hoonete ehitamine väheneb jätkuvalt
  • Ehitus on koondunud keskustesse
  • Naftahinna langus arendab taristu perspektiive

EHITUS 2014 – 2015

  • Uute hoonete ehitust kaalutakse läbi hoolkamalt kui kunagi varem
  • Hoonete elav renoveerimine jätkub 2015. aastal
  • Investeeringud elamispindadesse ja kinnisvarasse pakuvad huvi kasvukeskustele
  • Skepsis taristute suhtes väheneb võrreldes 2014. aasta kevadega

Oleme kuulnud, et eelmisel kolmel aastal on Soomes olnud kriis. Kuidas on olukord tegelikult ning millised muutused on toimunud turul?

See on tõsi. Pea kõik ehitusalal tegutsevad firmad peavad ellujäämiseks tõsist võitlust. Ainult renoveerimistööd hoiavad veel ettevõtteid elus.

Kas valitsus on mingil moel reageerinud, toetanud ehitusturgu?

Viimaste aaste jooksul pole toimunud mingit tegevust. Meie valitsus toetas remondi- ja renoveermistöid (soojustamine, moderniseerimine jms) kuni eelmise aastakümne lõpuni.

Milliseid muudatusi tegid kriisi ajal kliendid?

Keskendusid renoveerimisele, moderniseerisid seadmeid ning muutsid tootmisprotsesse tõhusamaks. Paljud olid sunnitud lühendama tööaega.

Milline on Soome ehitusturg hetkel? On kuulda, et tegu on väikest viisi buumiga nagu ka Rootsis?

Peale mitmeaastast vaikust uute hoonete ehitamisel on selle aasta kolmandas kvartalis renoveerimistööde kõrval lõpuks märgata ka uusehitiste arvu kiiremat kasvu. Samas on üks vägagi silmapaistev aknatootja Skaala hetkel suurtes finantsraskustes seoses väheaktiivse ehitusturuga ning investeeringutega uude tehnoloogiasse. Firma on esitanud pankrotiavalduse nii müügiettevõttena kui ka tootjana. Nad on esitanud avalduse võlgade konsolideerimiseks. Mõni aasta tagasi pani uksed kinni Fenestra.

Ma ei kirjeldaks tänast olukorda just buumina, kuid akna- ja uksetööstusele on olnud kerge aasta.

Milliseid trende sa ehitusturul hetkel näed?

Praegune trend on ehitada väiksemaid kortereid, mis on ostja jaoks üpris kõrge ruutmeetrihinnaga. Üha kasvav nõudlus energiatõhususe järele tõstab nii korterite kui majade hindu veelgi.Hetkel jagunevad nõudlused kolme kategooriasse:

  • Uued hooned, mille korterid on kõrge kvaliteedi ja funktsionaalsusega
  • Korterelamud väikestele peredele ja elluastujatele, elementaarsel tasemel ning madalama hinnaga
  • Hea asukohaga korter- ja ridaelamud kinnisvarasse investeerijatele.

Kõigis kategooriates on oluline energiatõhusus, uued innovaatilised energialahendused tõmbavad ligi palju huvilisi. Keskkonnasõbralikkus ja madalad elamiskulud on olulised igale ostjale.

Uue trendina on suuremates linnades nõudlus kõrghoonete järele. Uutes eluhoonetes oodatakse tänavatasemele erinevaid müügi- ja teenindusettevõtteid nagu poed, kohvikud, isegi ostukeskused. Elurajoonides peab olema piisavalt teenindusettevõtteid. Suured aknad ja kõrgemad ruumid muudavad ka väiksemad pinnad ostjatele ahvatlevaks. Põrandapinda tahetakse kasutada väga efektiivselt. Ülimalt oluline on asukoht ning siin pole ka kaugemas tulevikus muutust näha. Lisaks asukohale soovitakse ka head logistilist lahendust, et korralikud ühistranspordivõimalused oleks piisavalt lähedal.

Enamus (statistiliselt 65-70%) müüdavatest akendest on nö soome-stiilis puitaknad. Milliseid trende või muutuseid näed sa Soome aknaturul?

Soomel on täitsa oma aknatüüp. Soome aknal on kaks ruutu, mis mõlemad avanevad tavaliselt sissepoole, välimine ka väljapoole. Aknad tehakse traditsiooniliselt männipuust. Viimastel aastatel on akende välisraam toodetud alumiiniumist, et vähendada nende hooldusvajadust ning pikendada oodatavat eluiga. Plastaknad pole Soomes kunagi eriti populaarsed olnud, kuid viimasel ajal on üks kohalik tegija oma moodsate lahendustega hauganud päris suure tüki turupirukast.

Tänu lükandakende ja –uste kasvavale menule on ka plastaknad tasapisi võitmas populaarsust, seda just tänu nende eeskujulikule ilmastikukindlusele ning kergele hooldusele.

Milliseid olulisi ideid või nõuandeid oleks sul öelda Eesti aknatootjatele?

Soome turule laienemine on keeruline seoses meie turu spetsiifikaga ja tugeva kohaliku konkurentsiga. Igatahes on oluline omada tugevat ja usaldusväärset kohalikku partnerit.

Kindlasti üks olulisemaid nõuandeid, mis sobib igale ettevõtjale, on pühendumine kvaliteedile. Seoses meie põhjamaise asukoha ja kohalike ehitusmäärustega on siin nõuded soojusisolatsioonile kõrged. Nii näiteks on kohalike tootjate U-väärtus alla ühe, kuid oleme jõudnud ka päris madalale, 0,58 W/m2K juurde.

Soomes määravad ehitusregulatsioonid täpselt ära värske õhu koguse hoones. Ventilatsiooniga akende valmistamiseks on kaks võimalust. Kuni tänaseni paigaldavad tootjad ventilaatorid reeglina aknaraami ülaossa puuritud spetsiaalsesse auku või tuuakse värske õhk tuppa spetsiaalselt toodetud akendega, kus ventilaator on integreeritud aknasse.

 


Tagasi avalehele