Tiit Matvere – oma sõna ei murra
Tiit, Sina oled täna VBH Estonia, kunagise LOKMANI, kõige staažikam laomees. Kuidas sa mõõdaksid oma siinsete tööaastate jooksul läbitud kilomeetreid riiulite vahel? Või peaksime hoopis arvutama, mitu tonni kaupa on käte vahelt läbi käinud?
VBHs läheb mul 20. tööaasta. Algusaastatel tuli kogu töö teha käsitsi, siis kogunes neid kilomeetreid ja tonne ka rohkem. Nüüd saab suure osa tööst teha tõstukitega. Mis puutub kilomeetritesse riiulite vahel, siis avastasin telefonis äpi, mis näitab, et päevas tuleb mul kokku ligikaudu 11 000 – 15 000 sammu. Ka käsitsi töö pole veel kuhugi kadunud, nii et neid tonne kogunes päevas nii mõnigi. Olen mõelnud, et selle tulemusena peaks Eestimaa kodudes akende ees olema kusagil üle saja tuhande minu lõigatud aknalaua. Elu on igas valdkonnas kiiresti muutunud. Kui kunagi oli sagedasti laos kuulda „Tiit! Kus riiulis see asi on?!“ – hõikumist, siis tänaseks on info riiulitest ja kaupadest koondunud serveritesse ja skanneritesse. Tiidu hea mälu oli meil kõigile teada, aga paraku, kui laoartiklite arv on juba üle 50 tuhande, no mis sa muud teed! Kuhu siit veel edasi minna, mis Sa arvad? Sa oled Lõuna-Eesti juurtega mees, võru murdes vestlemist on teinekord kuulda, kui sealtkandist autojuhid meile kauba järgi tulevad. Ilmselgelt on ka neil selline omakandi-mehe tunne, kui kõnõlda saa. Kuidas Sa ise Tallinnas pikalt elades Põhja-Eesti õhuga harjunud oled? Sinu suust olen kunagi kuulnud haruldasevõitu väidet: „…aga minule just füüsiline töö meeldib“. Haruldane on see just tänapäeval, kui enamus inimesi pigem kontoritoole millekski paremaks peavad. Samas olen märganud, et just Sina oled hästi kursis maailma uudistega, loed lehti ja osalesid meelsasti rahvaülikooli loengutes. Äkki mängid vahel malet ka? Maailma ja Eesti asjadega olen ennast alati kursis hoidnud. „Postimees“ ja Delfi uudised saavad iga päev läbi loetud. Peale selle on minu igapäevaseks seltsiliseks ristsõnad. Osalen Tallinna Võru seltsi tegemistes. See aitab alles hoida oma emakeelt ja meeles pidada, kus on mu juured. Võimalusel olen käinud ka Kaika suveülikoolides – see on seotud võru keele ja kultuuriga. Lisaks mängin Tallinna Võru seltsi näiteringis. Kui on kellega mängida malet, siis mõne partiiga saan ikka hakkama. Nii mõnigi kauaaegne klient tunneb Tiitu kui sõnapidajat meest – kui on öelnud, et saab homseks need aknalauad mõõtu lõigatuna kätte, siis nii ka on. Olgu siis pikemalt tööle jäädes, aga lubatu tuleb ära teha. Mis soovituse Sa annaksid tänasele noorele inimesele, kes oma esimesel töökohal alustab? Mis kohta Sa näed kaugemas tulevikus Eestile Euroopas ja maailmas üldse? Oskaksid Sa olla ka nõuandjaks peaministrile? |
Korduma kippuvad küsimused
- Millise raamatu lugemine on hetkel pooleli?
Vassili Ardamatski „Kohus“. - Mis Sind viimasel ajal on emotsionaalselt liigutanud? Vihastanud, kurvastanud?
Kurvastab lokkav korruptsioon Eestis ja eriti Tallinnas – viib Eesti maine maailmas alla. - Milline on Sinu suurim hirm?
Foobiaid mul pole, ei oska midagi karta.
- Mille peale Sa viimati suure häälega naersid?
Naljakas oli Contra sõnadega „Tuljak“ viimases Urmas Vaino saates „Suud puhtaks“.